“Olen mõelnud, mis võiks olla Eestit kõige paremini iseloomustav metafoor. Võib-olla sobiks selleks kujundiks ajamull. Erinevad ajamulli kihid puutuvad omavahel ühe mõtteviisi piirides harva kokku ja nii meil ongi raske näha seda erakordselt hämmastavat fenomeni, et geograafiline Eesti on tegelikult tohutu ajakonserv, puurauk ajas.” - Valdur Mikita Lingvistiline mets (2013)
"Kukeseenesupp EST. 1918", 70x70cm, õli lõuendil 2018
“...kukeseen on üks neid salapäraseid seeni, mida ei ole siiani õnnestunud kultiveerida. Ta kasvab üksnes metsikult vabas looduses. See isepäine seen on keeldunud metsast välja tulemast, kuigi enam kui sada aastat on püütud talle selgeks teha, et elu põllul on palju mõnusam kui elu metsas. Mõnda natuuri lihtsalt ei õnnestu tsiviliseerida, putkesta palju tahad.
Selles mõttes on kukeseen läänemeresoomlane.” - Valdur Mikita „Kukeseene kuulamise kunst“ 2017
Selles mõttes on kukeseen läänemeresoomlane.” - Valdur Mikita „Kukeseene kuulamise kunst“ 2017
"Mustikasupp EST. 1918", 46x55cm, õli lõuendil 2018
“Me mõtleme kahetsusväärselt harva, kui tugevasti võib erinevaid inimesi ühendada tähistaevas, ühine metsaskäimise kogemus, peenramaa või lihtsalt purk omakeedetud moosi.” - Valdur Mikita „Kukeseene kuulamise kunst“ 2017
|
"Kuusevõrsesupp EST. 1918", 46x55cm, õli lõuendil 2018
“Võiks isegi öelda, et korilus on omamoodi vaktsiin, mis ei lase meid moderna-bakteri kätte päris ära surra. Kui seda poleks olnud, oleks vana talupojakultuuri kokkukukkumine andnud ränga hoobi kogu eesti kultuurile. Selles mõttes on moosikeetmine ja seente soolamine osa suuremast ellujäämistaktikast.” - Valdur Mikita „Kukeseene kuulamise kunst“ 2017
|
